Sõitsime jõulude ajal Lahemaal ringi ja ühtäkki tekkis mõte minna sööma, kuna olin lugenud ja kuulnud küllaltki uuest söögikohast Lahemaa Kohvikann, siis saigi sinnapoole autonina keeratud.
Reeglina ma väljas söömas ei käi, kuna üksi lapsi kasvatades ja miinimumpalka saades ei ole kunagi rahaga laiutada. Õhkkond oli soe ja perenaine isiklikult teenindas meid. Lastega väljas käies on nende valik teada - friikartulid ja viinerid (olen proovinud ka midagi muud neile soovitada kuid siis nad pole nõus minuga tulema), seega poeg valis selle ja minule tundus kõrvitsasupp ahvatlev, see oli tõesti hea, parajalt vürtsikas. Joogiks valisin pojale kohapeal valmistatud jõhvikalimonaadi, tundus huvitav; ta algul protesteeris, kuid pidi veenduma, et see oli tõesti maitsev.
Tänades tuletasin meelde kunagi koolis õpitud saksa keelt ja loomulikult ostsin kaasa seal valmistatud moosi.
Uute kohtumisteni
Ülle ja Uku-Siim
Lahemaa Kohvikann
